Võistlusreeglid

Võistlused

Võistlemine on osa treeningust ning seega edukas treenimine eeldab, et oma oskused pannakse aeg-ajalt proovile ning seda on võimalus teha võistlustel. Tänapäeval pole meil eriti võimalust võidelda nagu seda oli sajand tagasi Okinawal ning seepärast tuleb meil piirduda võistlemisega.

Tänapäeval võisteldakse kõige enam karates kahel eristataval alal: kata ja kumite. Neist esimene on kas individuaalne või meeskonnaga tehtav vormharjutus, kus on terve seeria tehnikaid, mis kujutavad võitlust erinevate kujutletavate vastastega. Kumite seevastu on vabavõitlus reaalse vastasega, kuid kindlate reeglite järgi ning võimalikult ohutult.

Võistlusi peetakse selleks ettenähtud mattidega kaetud pinnal, mida kutsutakse “tatami”. See on tavaliselt 10 × 10 m ruudukujuline poolkõva mattidega kaetud pind, mille ümber on 1 m laiune ohutusriba.

Katavõistlus

Alates 01.01.2015. on WKF võistlusmääruste kohaselt vaja esitada võistlustel mistahes traditsioonilist katat WKF ametlikust nimekirjast.

Eesti Noorte Karateliigas on võistlejatele tehtud mitu jaotust: tüdrukud ja poisid 10-11.a., 12-13.a., kadetid 14-15.a., juuniorid 16-17.a. ning juuniorid 18-20.a.  Kadettidel ja juunioridel kehtivad WKF reeglid ning noortel mugandatud WKF reeglid, kus tuleb esitada vajadusel ka baaskata.

Võisteldakse paarikaupa – üks võistleja (aka) on punase vööga ning teine (ao) sinise vööga. Kõigepealt sooritab oma kata aka ning seejärel ao ning lõpuks kohtunikud otsustavad võitja üle andes märku lippudega. Kasutatakse nn Brasiilia karika ehk väljalangemise süsteemi.

Kumitevõistlus

Kumitevõistlustel jaotatakse võistlejad soo, kaalu ja vanuse järgi kategooriatesse, mille piires veidi ka reeglid erinevad – just näokontakti osas. Punkte antakse kontrollitud ohutute löökide eest pähe, keresse ning nende kombinatsioone, samuti mahaviimisi ja heiteid, millele järgneb löök. Tavaliselt on matši pikkuseks 2
minutit, meestel 3 (medalimatšidel 4), naistel 2 (medalimatšidel 3) minutit ning noortel 1,5 minutit puhast aega.

Võisteldakse paarikaupa – üks võistleja (aka) on punase vööga ning teine (ao) sinise vööga. Punktide andmise üle otsustavad neli äärekohtunikku ning võistlust kontrollib peakohtunik. Enamasti kasutatakse nn Brasiilia karika süsteemi

Siit saad võistlusreeglitega lähemalt tutvuda EKF-i leheküljelt.


Võistluste pidamise süsteem

Brasiilia karika võistlussüsteem

Võistlus koosneb ringidest. 4-se tabeli puhul on kokku 2 ringi, 8-se tabeli puhul on kolm ringi, 16-se tabeli puhul 4 ringi jne. Reeglina peetakse enne finaale ära lohutusringid (repêchage), kus selgitatakse välja kolmanda koha omanik.

Võistlustele võitma!

ÕPIME VÕITMA 

Paljud tuntud võitluskunstidest on tänapäeval sportliku suunitlusega ning võistlused moodustavad kohustusliku ja väga vajaliku osa sinu treeningutest. Järelikult pead sa neist osa võtma. Ei, ma väljendasin end natukene valesti. “Osa võtma” käib nende kohta, kes võistlustel ei saavuta kõrgemat kohta kui seitsmes või kümnes. Sina pead aga tulema võitjaks ja võiduks tuleb valmistuda. Võidu oskus on keeruline teadus!

Tihti võib näha kuidas lapsed demonstreerivad dojos häid oskusi kuid võistlustel esinevad nõrgalt. Õpetajad laiutavad käsi ja lausuvad kurvalt, et puudu jääb võistluskogemusest. Teine kord esineb paremini. Võistluskogemus on ajapikku omandatav kuid kõik ei sõltu ainult sellest.

Juhtub, et karateka, kes treeningul ei hiilanud oma oskustega tuleb turniiri võitjaks. Kõik jälle laiutavad käsi ja sama kurvalt lausuvad, et tegemist on sportliku õnnega. Tegelikult tahetakse öelda, et lollidel veab, kuid seda väljendit häbenetakse. Loomulikult ilma sportliku õnne ja eduta ei ole ka võistlussporti kuid kõik ei sõltu ka sellest.

Võistlusteks valmistumine toimub tavaliselt kinniste uste taga ning on õpetaja ja õpilase koostöö. Kuid kuidas õpetaja ka ei valmistaks ette võistlejat ja ei õpetaks teda ning kui võistleja ise ei saa aru kuidas ta peab käituma, mida tegema, milleks valmistuma, siis jäävad õpetaja pingutused asjatuteks. Võistlejate-amatööride puhul on omavastutus veelgi kõrgem.

VÕIDU RETSEPTID 

Meditsiinilisi retsepte kirjutatakse ladina keeles, võidu retsepte aga taktika keeles.

Taktiline ettevalmistus koosneb mitmest olulisest punktist. Sellest hetkest kui su õpetaja otsustas sind võistlustele saata, paed sa alustama oma taktilist ettevalmistust. Need targad ja keerulised sõnad tähendavad väga lihtsaid toiminguid. Sa hakkad valima endale neid tehnikaid, mis õnnestuvad sul paremini, kiiremini, tugevamini ja kindlamini. Nagu enesekaitse puhul, peavad tehnikad olema kindlad.

Eraldi sorteerimist vajavad tehnilised kavalused, mis viivad vastase eksitusse ja ajavad ta paanikasse.