Kata olemus

Kata olemus ja tähendus

Kata on olnud karate ja tema õpetamise üheks kõige olulisemaks elemendiks. Karate koosneb kolmest põhielemendist – baas ja paaristehnikatest, võitlusest ehk kumitest ning katast. Seejuures võib katat lugeda karate hingeks. Just katas kombineeruvad baas- ja edasiarendatud tehnikad, asendid ja keha liikumine, rütmilisus ühtsesse kompositsiooni, mis pakub esteetilist ning sportliku naudingut nii tegijale kui ka pealtvaatajale. Kata võimaldab kontrollida omandatud tehnikate, asendite kasutamist liikumises ja kombinatsioonides. Seega on katal tähtis roll kõigis karate stiilides. Kuid katadel on ka sisemine, isiksust arendav pool. See on vajalik selleks, et kata õppimise kaudu saavutada harmooniline sisemise ja välise arengu ühtsus. See on seda olulisem, et ajalooliselt on karate õpetamine toimunud valdavalt kata vormis.

Kata mõiste

Ühe tõlgenduse kohaselt on kata kanji (hiina märk) tähendus kujund, vorm, muster, ja ta koosneb kahest lihtsast märgist. Esimene neist vasakul tähistab mustrit või skeemi ja parempoolne tähendab juukseid. Nende tõlgendus eesti keeles kõlaks – panna juuksed mustrisse.

Miks just juuksed mustrisse? Võin oletada, et muistses Jaapanis olid meeste juuksed sageli põimitud või koondatud patsi. Usundites sümboliseerivad juuksed jõudu, energiat, juuste koondamine mustriliselt põimitud patsi võis sümboliseerida jõu ning oskuste läbipõimunud koondamist ühte ühtsusesse nimega kata.

Teise tõlgenduse järgi koosneb katat tähistav sümbol süsteemis kolmest lihtsast märgist. Ülemine märk vasakul tähistab kujund, vorm, üleval, paremal asuv märk tähendab lõikama ning alumine märk tähendab pinnast, maad. Seega võiks tõlgendada kata jaapanikeelset sümbolit kui kujund (vorm), mis lõikab maad. Minu oletus sellest tõlgendusest on, et vanasti karate treeningutel, kui kata oli põhiline treeningu element, joonistati kata liikumise skeemid kepiga maapinnale ning kata esituse käigus jälgiti rangelt maapinnale joonistatud kata liikumise kujundeid.

Kata on artistlik esitus, kus põimuvad mustriks kaitse- ning vasturünnakute liikumisdünaamika, mis on ühendatud täiustatud moel, ilma liigsete liigutusteta.

Kata on lõik liikumistest, milles on ühendatud nii kaitse- kui ründetehnikad mitme ründaja vastu. Seejuures on kata siiski rohkem, kui tehnikate kogum. Kata sisaldab ja genereerib sünergiat. Kata esitusel lisanduvad lihtsale tehnika kasutamisele:

  • Tehnikate kasutamine erinevatel kiirustel, löökide ja blokkide erinevad kiirused;
  • Tugevuse ja pehmuse vaheldumine, nn yin-yang printsiibi rakendamine tehnikates;
  • Hingamisrütmide vaheldumine;
  • Liikumistempode vahelduvus;
  • Tasandite vahelduvus;
  • Fokuseerituse vahelduvus;
  • Vaimne keskendatus, tahte, tähelepanu  kontsentreeritus.

Seega kata:

  • On sobilik kõigile vanusegruppidele;
  • Arendab ja tugevdab keha, arendab kiirust, tahet, mentaalset keskendumisvõimet, hingelist tugevust ja küpsust;
  • Tõstab enesekindlust ja liiguste  koordineeritust;
  • Läbi hingamisharjutuste suurendab keha  energiaga varustatust;
  • Suurendab valmisolekut vastata  rünnakutele ja osata reageerida rünnakutele.

Kata on ideaalne tehnikate ja liikumiste koostöö, kuhu on haaratud nii kiirus, aeglus, pehmus, kõvadus, hingamine, tempode vahelduvus, fokuseeritus ja lõdvestus, mis vaid harva esinevad üheaegselt koos kumites. Kuid samas ei suuda kata kajastada kõiki reaalse võitluse olukordi ja psühholoogiat. Rõhutan sõna psühholoogiat. Kata on võitlus kujutletavate vastastega ja tihti on kõige suurem vastane karateka enda sisemine häälestatus. Kumite puhul toimivad teised psüühilised isiksuse tegurid, otsustavus, julgus, riskeerimisvalmidus.

Kata puhul naudid head esitust, kumite puhul ürgset võitlustunnet, võidurõõmu ning mis kõige tähtsam – reaalset lööki, blokki.

Kuid muistsed meistrid on öelnud, et just läbi kata, aga mitte läbi kumite, võib saavutada karate kõrgeimat eesmärki – vaimset-hingelist valgustatust.

Allikas: A. Jaanus “Kata kujunemine, printsiibid, stiilid”. Tallinn 2003